Tükike ajalugu -Kas ringkoorimismasin spooni tootmiseks leiutati Eestis?

Pilt pärineb https://terryroz.wordpress.com/wood/plywood/

Vineeri tootmiseks on vajalik ringkoorimismasin. On täiesti võimalik, et vineeri valmistamise ühe võtte - puupaku koorimise - on välja mõelnud Tallinna tislermeistrid. Väidet kinnitavad Tallinna Ülikooli dokumendihalduse õppetooli dotsendi Liivi Aarma poolt kogutud arhiivimaterjalid.

Vineer on väga oluline kaasaegne materjal, mis on 20. sajandi  mööbli- ja tootedisaineritele ning arhitektidele andnud suurema vabaduse ja paindlikkuse modernsete vormide kujundamiseks tööstuslikus mahus. Kuigi vineer sai massiliselt populaarseks 20. sajandi esimese pooles, siis eeltöö selle tootmiseks tehti 19.sajandil.

Vineeri tootmisel on võtmeteguriks spoon, mille kokku liimimisel moodustubki vineerplaat nagu me seda tänapäeval teame. Puupaku saagimisest õhukesteks spooniribadeks ja saadud materjali kokku liimimisest ehk algelise vineeri kasutamisest on tõendeid juba antiikajast. Vineerist, mille kõik kihid on sama paksud ning seeläbi on materjal stabiilne ja tugev, saame rääkida siiski alates 19. sajandist. Nimelt muutus tootmine massiliseks tänu ühele üsna lihtsale leiutisele - ringkoorimismasinale.

Ringkoorimismasina leiutamine ja kasutuselevõtt on maailmas palju kõneainet tekitanud, samas on teavet üsna vähe.

Tallinna Ülikooli dokumendihalduse õppetooli dotsendi Liivi Aarma poolt kirjutatud artikkel "Otto Wilhelm Masing teadis tõtt leiutisest" annab kireva kirjelduse 19. sajandi alguses Tallinnas toimunud pöördest.

Koorimismeetodist kirjutatakse kui Venemaa või Rootsi leiutisest ning ainult mõned autorid seovad selle kindlalt  19. sajandi alguse Tallinnaga. Ometi andis masina kohta täpse teabe juba Otto Wilhelm Masing saksakeelses Tartu seitungis 16. detsembril 1814.

Teemale annab uue vaatenurga Tartus Ajalooarhiivi publitseerimata allikas, mis kannab pikka ja lohisevat pealkirja: „Tislermeister Schönfeldti palvekirja materjalid seoses vineerilõikamise masina leiutamisega". Antud säilik sisaldab  põnevat materjali, mis avab leiutise  ja selle autori(te)lt varastamise loo, millekeskmes on kaks tislermeistrit Johan Christoph Schönfeldt ja Johan Christian Reizenstein. Olles rahulolematud tavalise saagimisviisi tulemusena valminud spooniga arutasid meistrid, kuidas saada paremaid vineertahvleid. Reizenstein olevat välja pakkunud idee, et vineer tuleks ühtlasem ja ilusam, kui palki oleks võimalik koorida ringiratast. Idee oli suhteliselt lihtne: panna palk puutreipingil, mida veab aurumasin, keerlema vastu laia höövlit. Masin konstrueeritigi ja sellega hakati uut kvaliteetselt spooni lõikama ning Tallinna mööblivalmistajatele müüma.

Olukorra keerulisus väljendub faktis, et masin võitis Peterburis 1816. aastal rahvusvahelise leiutiste näitusel peaauhinna, kuid masina esitlejaks oli sootuks teine tislermeister Johann Aleksander Uhle, kes oli Tallinnas Reizensteini lahkel loal huviobjektiga tutvunud.

1918. aastal esitati ka  Eestimaa kubermanguvalitsusele selle autasu vastu protest väites, et Uhle oli varastanud idee Schönfeldtilt ja Reizensteinilt. Tõendusena viitas protestikiri pastor Masingu 1814. aastal kirjutatud teatele Tartu seitungis. Teate sisu oli järgmine:

„Härra Reizenstein, Tallinna mööblimeister, on juba pikka aega tegelenud mõttes probleemiga, kuidas siiani mööbli jaoks tavalise saega lõigatud vineeritahvleid kiiremini ja odavamalt toota. Nüüd on ta välja mõelnud masina, mille abil saab vineeritahvlite paksust soovikohaselt reguleerida ning mööbli jaoks puitu pikaks spoonis lõigata. Puupaku suurusest sõltub, kui pikk on spoon [leht, lint], mis näeb välja kui ilus sile papp, mis sageli 40-50 jalga pikk, aga ka ruutjalgades umbes sama palju välja annab. Selle koguse spooni lõikab meister vaid mõnede väheste tundide jooksul ning masinaleiutaja on saavutanud suure kvantiteedi ja kvaliteedi puutahvlite varasema väljalõikamisega võrreldes. Lähemas tulevikus on meistril plaanis spooni hakata treima ka punasest puidust."

Kuidas lugu lõppes, seda vähemasti teadaolevad ajalooürikud enam ei valgusta. Säiliku vastava osa puudumine on arvatavasti seotud Nõukogude aja alguse viisaastaku utiiliplaani täitmisega, mille tarvis umbkeelsed ametnikud vanadest ürikutest „mittevajaliku paberikoguse" eemaldasid.

Fakt on see, et Masing kirjutas leiutisest juba 1814. aastal - 5 aastat enne kui suurem avalikkus sellest teada sai ja 20 aastat enne esimeste masinate kasutuselevõttu mujal maailmas.

Kuigi au ja kuulsus ei langenud Eestis tegutsenud tisleritele, siis nende faktide taustal on igati tõenäoline, et tänaseks niivõrd populaarseks materjaliks kujunenud vineeri massiline tootmine sai  alguse just siit.

Loe kindlasti Liivi Aarma poolt kirjutatud artiklit

Vaata, milliseks on kujunenud kaasaegne vineeri tootmine. Endiselt on ringkoorimismasina kasutamine kõige kiirem ja täpsem spooni tootmisviis.

https://www.youtube.com/watch?v=dxkb1ocwbM0

Viimased postitused

ERIPAKKUMINE: Testime uue mõõduga Wild Tile paneele

Meilt küsitakse tihti kuidas seina või lakke paigaldatud paneelide nurgad viimistleda ja milliseid liiste kasutada ...

Taas müügil puitbrikett!

Pakume Vineerimaailmas heledat kandilist kasepuust pressitud puitbriketti, mis on väga eeskujuliku kütteväärtuse ja minimaalse tuhajäägiga ...

PAIGALDUSNIPID! Paneelid seina liistudeta?

Meilt küsitakse tihti kuidas seina või lakke paigaldatud paneelide nurgad viimistleda ja milliseid liiste kasutada ...

Soodne III sordi vineer

Pakume Vineerimaailmas soodsalt PQ kvaliteediga vineeri ...

Liitu uudiskirjaga