Lutheri vabrik oli Eesti mööblitööstuse teerajaja, importides toodangut üle kogu Euroopa. Tänapäevalgi väga hinnas olevad mööblitükid olid juba sellel ajal kõrgelt hinnatud.
Lutheri vabrik asus samanimelises kvartalis, praeguse Pärnu maantee lähistel ning sai alguse juba 18. sajandi lõpus, kuid kulminatsioon müügitegevuses toimus 20. sajandi alguses. Algselt lina ja soola vahendamisega tegelenud ettevõte alustas hiljem ka puidutöötlusega. 19. sajandi lõpus ehitati oma saeveski. Kui Lutherite perekond otsustas oma saeveskis puusärkide asemel vineerist toolipõhju tootma hakata, pandi alus rahvusvahelisele äriimpeeriumile.
Foto: https://ajapaik.ee/?album=459&photo=98144&order1=time&order2=added&page=1
Firma esimeseks masstootmise artikliks oli aga tol ajal eriti moodsaks materjaliks peetavast vineerist põhjaga tool, mille valmistamise jaoks ehitati vendade Lutherite poolt spoonimismasin. Hiljem lisandusid tootekataloogi ka kontorimööbel ning muud tüüpi treitud mööbliesemed. Tänse päevani võib Eesti kodudest leida ka Lutheri vabriku kohvreid ja kübarakartonge.
Foto: https://mooblikliinik.files.wordpress.com/2015/02/tislerite-tc3b6c3b6ruum.jpg
20. sajandi alguses hakati vineeri müüma ka rongikupeede valmistamiseks, eelkõige just Inglismaale, Prantsusmaale ja Belgiasse. 1914. aastal suri üks vendadest, Christian Luther, ning see märkis teatud määral tehase tippajastu lõppu.
Lutheri vabriku mööbel oli lisaks oma meeletule innovaatilisusele, mille eest hoolitsesid vennad Christian ja Carl Luther, ka kvaliteetne. Protsess mööbli valmimiseni oli keerukas ning aeganõudev. Vabriku tellimuste täitmise puidukogus oli väga suur. Seda võis näha ka vabrikuhooneid ümbritsevatest palgihunnikutest.
Foto: https://ajapaik.ee/photo/87735/lutheri-vineeri-ja-mooblivabrik/
Järgmistes ajaloopostitustes mis oli vineeritootmise tehnoloogias kõige olulisem läbimurre ja millised on olnud kõige keerulisemad ajad vineeritootmise ajaloos.
Allikas: Imeline Ajalugu nr 2/2017, veebruar